Kaspari sõnasegadik

H saladus

S U G L U H A H H U H M S F
Z M A G R J A A W M I B U C
D K A M J I R L R Q R J T I
E H A Y A U S Y X E S W A M
H Ü T T H L E Z M A I P I U
B X P A D K E U G K P B O N
E S R E I M D H J U U I K R
Y V U I G N Õ R C E D W B F
A D F T R O W V S F E V S Z
T P K E S G Z Z Z T R Y Z N

AARE EIT HAGU
HAI HARUHARVA HELAMA
HIRSIPUDER HULGUS HÜTT
OIATUS ÕNG

Kõrvale:

3. tugevad tuulepuhangud
4. mitte üldse tihti
5. pikalt-laialt mõtlema
7. aru pidama
8. lõhutud küttepuu
9. värvus
11. sõlmest lahti päästma
13. vilets maja

Alla:
1. soojas kehavedelikku eritama
2. helisema
5. muistsel ajal pühaks peetud mets
6. ei aja okkaid talvel maha
10. valged söömisvahendid suus
12. koidueelne hämarus

H sõnasegadik

V I N E H A M H P L Ä W S G S
F I U Y O V M K A D A A E A T
D L G F I R H A A L L K J Q A
O I A Z A A E L T L L L V X R
A D B L T H L G A U A I T B U
H M A K A U V H S H R Q K N H
Q Ä A B M R S I I H T A E A W
U J D T A A E G U O S N R S S
X D K A S H I F L Q N U R A J
K W B I L I R A A A T G M M C
J W F K D N G K P A H Q K M C
K I R E G A H I M Y W B C A D
H E I E T A M A H X F X C H C
H E L A M A S C P V S G G T K
Z T K L D T J O V T I M F O H


AGU ARUTAMA HAGERIK
HALG HALLAS HALLIKAS
HAMMAS HARUHARVA HARUTAMA
HEIETAMA HELAMA HIGISTAMA
HIIS HOIATAMA HÄDAL
IGIHALJAS IILID ÄDAL

"H"

Teisipäeva hommikul, kui ma ärkasin oma hurtsikus, kuulsin ma hobuse hirnumist. Ma astusin oma hubasest hurtsikust välja. Väljas oli veel hämar. Ma astusin hingeldades läbi hõreda põõsa ning järsku jooksis minust mööda üks suur hani, keda ajas taga herilane. Ma olin väga ehmunud, sest sellist vaatepilti polnud ma varem küll näinud. Mõtlesin, et see on lihtsalt uni ning astusin edasi hernepeenra juurde. Herned olid head. Peagi oli mul kõht täis ning ma istusin suure lehtedest hunniku kõrvale maha. Kui ma seal juba natuke aega olin istunud, tuli mul mõte hernestega hangeldama hakata. Nii ma siis tegingi. Minu juurde tuli esimene klient, kelleks oli hajameelne vares. Ma müüdin talle viis hernest. Järgmiseks kliendiks oli karu, kes tahtis ostmise asemel vahetuskaupa teha. Ta pakkus mulle hangunud tarretist, kuid ma ei võtnud pakkumist vastu. Järgmiseks tuli suur kull. Kui ta oli oma ostu teinud, hakkas ta minema lendama. Minu õnnetuseks haakus mu kapuuts tema küünte külge ning ta tõmbas mu endaga taeva poole. Ma oli nii hirmul, kuid kull lubas mulle, et paanikaks ei ole põhjust. Kui me olime taas maa peale jõudnud, oli väljas juba päris pime. Me tegime kulliga lõkku üles ning vaatasime vaikuses hõõguvaid puid. Kull hakkas pajatama lugusid oma harrastustest ning ka oma seiklustest. Ta ütles, et ta harrastab laulmist. Mulle meeldis väga kulliga juttu puhuda ning mustikaid süüa.

"Hinneteleht" Priidu Beier.

Lugupeetud seltsimees Saaren.

Teie poeg või tütar Kaaren pingutas ning sai edasi järgmisesse klassi. Kusjuures teaduserindel on tal järgmised hinded:

eesti keel: ei ole hea
kirjandus: ajab isegi tuntud inimesed sassi
vene keel: oskab sama hästi, kui teised lapsed
saksa keel: ei ole just kõige taibukam selles klassis

füüsika: kardab, et talle ei jää see pähe ning on selle pärast ka poppi teinud
keemia: oleks peaaegu õnnetus juhtunud
bioloogia: see aine on tema jaoks pähkel, mida ta pureda ei jaksa
muusikaõpetus: las laps laulab kodus rohkem
geograafia: kontinendid on ikka täitsa sassis
ajalugu: hea ning halb jääb arusaamatuks

Palun rääkige temaga kodus ning saage jagu nülal toodud probleemidest. Kui ärge muretsege, seltsimees Saaren, keskkool ei ole talle takistuseks. Kuidagi ta sealt ikka ennast läbi veab.

Käitumine: halb, silamtorkavad probleemid.

Head uut õppeaastat soovides
Klassijuhataja P. B.

1. Mis on eepika iseloomulikud tunnused?
Kujutatakse tõepäraseid sündmusi, tegelasi ja olukordi, esikohal on jutustamine mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega.Käsitlusviis rahulik ja üksikasjalik.

2. Millised on eepika suur- ja väikevormid?

Suurvormid: eepos, romaan;
Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot.

3. Mis on eepos? Kes on eepose tegelased? Nimeta tuntumad eeposed.

Eepos on pikk, jutustava sisuga, enamasti värsiides kirjutatu teos, mis on välja arenenud mütoloogiliste kangelaste auks loodud ülistuslauludest. Eepostes on enamasti tegelasteks kangelased ja jumalad.
Tuntumad eeposed:

• "Kalevipoeg",
  
• " Kalevala",
  
• "Gilgameš",
  
• "Ilias",
  
• "Odüsseia"

4. Millised on romaani ja novelli iseloomulikud omadused?

Romaan- ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis (värssromaanid on tänapäeval harluldlased). Iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine.
Novell- tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal sužeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsioonist ja lõppeb puändiga. Süžeed pingestab läbiv juhtmotiiv.

5. Võrdle omavahel novelli, romaani ja jutustust.

Jutustus on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum aga romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse süžee ei keskendu vaid ühele sündmusele, vaid kandub sageli pealiinist kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis.

6. Mille poolest erinevad arengu- ja juhtumusromaanid?

Arenguromaanid kujutavad tegelaste elu eri etappe. Neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti, püütakse jõuda põhjuslike seosteni. Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetud sündmuste kirjeldustest. Võrrendes arenguromaaniga, liigutakse seal justkui mööda pealispinda.

7. Mis on valm? Kes on valme kirjutanud?

Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või - jutt. Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid. Tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi , harvem jumalad või inimesed. Tavaliselt koosneb kahest osas: esimese osas esitatakse sündmus, ja teises osas õpetlik järeldus ehk moraal.

• Aisopos;
  
• Jean de la Fontaine;
  
• Phaedrus;
  
• Gotthold Lessing

8. Selgita anekdoodi mõistet.

Mõiste anekdoot tuleneb kreeka keelest, ning tähendab mitteavaldatud, ka avaldamisele mittekuuluvat. 18 sajandil hakati nii kutsuma lühikesi ajaviitelisi jutukesi, iseloomustamas isikut või olukorda mis ei pidanud olema ilmtingimata tõsi.

Koomilised kategooriad

Sarkasm- salvav pilge
Ema on vallitoas ja kreemitab ennast ühe ja teise kreemiga. Väike Juku pärima, et mis emme teeb.
"Teen ennast ilusaks", vastab ema.
Veidi aja pärast tuleb ema vannitoast välja ja Juku uurib teda huviga ning küsib siis asjalikult:
"Noh, ei tulnud välja, jah?"
Satiir- terav pilge
"Isa kuule! Mis on Riigikogu?"
"Tead Juss, see on niinimetatud reservaat, kus isegi lollused on seadusega kaitstud."
Pilge- pilkamine, pilkav ütlus
"Doktor, doktor, kõik ignoreerivad mind!"
"Järgmine!"
Iroonia- peen, varjatud pilge
"Doktor, mul on hambad kollaseks läinud!" "Hmm, sel juhul soovitaksin pruuni lipsu."
Huumor- heatahtlik nali
Näitusel on maal nimega "Lenin Poolas". Pildil on onn, millest paistavad kaks paari paljaid jalgu. Giid seletab: "See on on Razvilis, ja jalad kuuluvad Krupskajale ja Dzerzinskile."
"Aga kus siis Lenin on?"
"Lenin on Poolas".

Anekdoot