teisipäev, 25. november 2008

reede, 21. november 2008

Romaan













Romaan on ulatuslik, proosavormis jutustava mitmeplaanilise sisuga jutt. Esineb probleemi rohkus, mida mõjutavad ka arvukas tegelaskond ja keerukas sündmustik. Iseloomulik ka pika ajavahemiku kujutamine.

1.Millal muutus romaan kõige populaarsemaks žanriks?
Kujunes kõige populaarsemaks žanriks 19. ja 20. sajandil.
2. Kuidas erinevad omavahel arengu- ja juhtumusromaanid?
Arenguromaanis kirjeldatakse inimese elu erinevaid etappe. Juhtumisromaanis koosnevad aga liidetud sündmuste kirjeldustest.
3. Kuidas nimetatakse mitmeköitelisi romaanisarju?
Di-,tri-, tetra-, pentaloogia jne.
4. Missuguseid romaani liike oled lugenud?
Seiklusromaane, ajaloolisi romaane, kriminaalromaane.

Charles Dickens
-(7. veebruar 1812 Inglismaa Portsmouth – 9. juuni 1870) oli inglise suurimaid romaanikirjanikke, sotsiaalse romaani rajaja.
"Oliver Twist", "Nicholas Nickleby elu ja seiklused", "Kõle maja"

Ernst Hemingway
-(21. juuli 1899 Oak Park Illinois – 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. Lisaks tema kuulsatele raamatutele on kuulus ka tema eluviis ja seigad eluloost.
"Kellele lüüakse hingekella", "Eedeni aed", "Kellel on ja kellel pole"

Karl Ristikivi
-(16. oktoober 1912 Läänemaa Varbla kihelkond – 19. juuli 1977 Stockholm)
"Sinine liblikas", "Rohtaed", "Semud"

Eduard Vilde
-(4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald – 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.
"Pisuhänd", "Mahtra sõda", "Tabamata ime"
Piltidel: 1. Eduard Vilde 2. Charles Dickens 3. Karl Ristikivi 4. Ernest Hemingway

esmaspäev, 17. november 2008

Lauseliikmed

1. Suurte kõrvadega mees hakkas laulma üht kulunud viit, kõvasti ja mööda.
2. Väike pirtsakas naabritüdruk kukkus riidekapi taga punaseid ussitanud õunu nosima.
3. Väga väsinud näoga õpetaja pani on Juhani juurde jooksu.
4. Pikajuukseline müüjanna õppis varahommikul prantsusekeelset teksti lugema.
5. Hallitriibuline kassipoeg laskis surmani hirmunult jalga.
6. Tigeda näoga priske ülemus pistis ulmelise kiirusega puruksrebitud paberitükke pintslisse.
7. Katkiste pükstega ulakas poiss tõmbas viimasest tunnist uttu.
8. Pikkade kõrvadega hallikas jänes laskis kähku rebase eest varvast.
9. Ülbe lammas lõi koos näljase hundiga laulu.
10. Silmi pilgutav esineja käskis järjekordselt uue võtte teha.

Imeloom

Ühel hommikul, kui inimesed tasapisi ärakama hakkasid, läksime meie viiekesti käsikäes aasale jalutama. Kui me olime tunnikese juba niimoodi ligistikku kõndinud, nägime me vilksamisi ühte veidrat olendit. Me liikusime järgemööda ning märkamatult talle lähemale. Loomake aga liikus meist umbusklikult kaugemale. Mõtlesin omaette, et ei tea küll, miks ta meid kardab. Pisike loom oli tõesti väga hirmul ning suutis hädavaevu meie eest põgeneda. Järsku tegi Minni mingit jubedat häält. Vaatasime talle altkulmu otsa, sest just sellised hääled võibad loomakest hirmutada. Liikusime pisikesele aegamisi lähemale. Ma ei tea, kas meile ainult tundus või loomakese hirm tõesti kadus, sest ka tema liikus meile vaikselt lähemale. Varsti oli ta meil päris nina ees ning me saime teda ka katsuda. Kui me olime juba pisikese loomakesega tutvunud, tuli välja, et ta oskab ka inimeste keeles rääkida. Me jäime avasui seda imelooma vaatama. Loomake rääkis, kust ta on tulnud ja mis loom ta selline on. Ta oli täiesti tavaline siil, ainult et ta oskas rääkida. Me liikusime koos siiliga sügavamale metsa. Metsas oli väga pime ja näha oli väga raske. Kobamisi sai edasi liikuda, kuid see oli keeruline ja nõudis palju aega. Varsti jõudsime lagendikule, kuhu inimesed olid oma matkamisest järele jäänud prahi ripakile jätnud. Leppisime siiliga suusõnal kokku, et meie koristame prahi ära, kui tema näitab meile tee koju tagasi. Siil jäi nõusse ning õhtuks olime me tagasi kodus.

reede, 14. november 2008

Maailma kõige kuulsamad eeposed


  1. "Gilgameš" sumeri 27. saj. eKr.
  2. "Ilias" Vana-Kreeka e.m.a.
  3. "Odüsseia" Vana-Kreeka e.m.a.
  4. "Beowulf" anglosaksi 8. saj.
  5. "Rolandi laul" prantsuse 12. saj.
  6. "Lugu Igori sõjaretkest" Vana-Vene 12. saj.
  7. "Laul minu Cidist" hispaania 12. saj.
  8. "Nibelungide laul" saksa 13. saj.
  9. "Kalevipeog" eesti 19. saj.
  10. "Kalevala" soome 19. saj.
pilt: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?12663
"Lugu Igori sõjaretkest"

esmaspäev, 10. november 2008


Tegime määruste märksõnaskeemi. Siin on siis minu skeem. Keskel on pisike viga. Seal peaks olema kirjas Määrused, mitte Määrsõnad.

kolmapäev, 5. november 2008


Eesti esimene ajakiri oli " Pernu Postimees" .
See ilmus aastal 1857-1885.
Esimene salm sellest ajakirjast tänapäeva gooti tähtedest tõlgituna kõlaks nii:

"Tere armas Eesti rahvas!
Mina, Perno Postimees,
Kuulutan vahvalt,
kõigest, mis sünnib ilmas,
Annan teada sulle heas,
Et ka sinu rahvas teaks,
Kuida kõik maailma maad
Elavad ja tegutsevad!

Avalikud kuulutused,
Riigi käsud, seadused,
Sündinud asjad, mälesutsed
Ja kõik teised teadused,
Sündigu siin, ehk teises riigis,
Saad siin leida nende liigis,
Mis see kiri teada annab,
Iga mehe kätte kannab.

Kirkutest, laste koolist,
Põllutöölt ja harimiselt,
Mitmelt asjalt, igalt poolt,
Elajate kasvatusest:
Nende tervist, arstirohtu,
Häda ajal abiohtu,
Lugedas sa leiad siit
Aga mitte ebaviit.

Andku nüüd siis jumal sul,
Head meelt ja mõistust ka,
Jõudu, rõõmu, toidust küll,
Vaga elu elada.
Jumal saatku armust ta,
(Seda pean soovima),
Et, kui kui korra sõbraks saame,
Hästi kauaks sõbraks jääme.