reede, 29. mai 2009
esmaspäev, 6. aprill 2009
"Mäng viiki" a. Suuman
Olin Merel on väikeses paadis. Pea kohalt lendasid mööda luiged. Kui ilusad ja graatsilised nad olid! Nad olid siirepärased. Võiks lausa öelda, et liiga perefektsed selles maailmas eksisteerimiseks.
Üsna pea toibusin sellest ilmsi-unest. Olin jõudnud saareni. Saarel nägin rookatusega maju. Vaatasin eemale ning märkasin inimest. Ma tõusin vooris püsti ning Paadi-Eevalt hakkas ahtris laulma. Ta oli vana mees, kelle pilk ütles palju. Kui Eevalt laulis, siis tundus nagu laulaks nooruk, kellel suus välkusid teravad hambad. Mul hakkas kõhe, sest ei tundunud enam, et seilaksin merd vaid hoopis mööda teise mehe saatust.
Ma randusin maale ning paadinina sai otsapidi rannale veetud. Vastas oli meil kari naisi, keda ma alandlikul kombel ka tervitasin.
Saabus öö. Ööga kaasnes ka lai lumi. Ma magasin soojas toas. Nägin unes, kuidas suure noaga nüsisin rannavallilt merikapsa lehti. Hommikul mõtlesin, et mida küll see uni tähendas.
Järgmisel päeval oli hilissügisene päev ning väljas valitses koerailm. Lained peksid vastu Vesikaare Panka. See oli tõepoolest hirmus. Ma seisin selle pangal päris kaua. Merest tõusis minuni suur rahu, kuigi meri ise oli metsik ning rahutu. Mind ümbritses lumi.
Kolmandal päeval tuli peale koduigatsus. Ööga oli ära läinud ka suur torm ning järele oli jäänud vaid vaikus. Kõik oli jääs- meri, maa. Vaid ääretu hall Lääs ei olnud jäätunud.
Neljandal päeval ei olnudki muud teha, kui järgmist päeva oodata. Tuul võiks tõusta ja pühkita minema selle jää. Ma lõin aega surnuks ning otsustasin nõmmele kõndima minna. Vaatasin kajakaid, kes ka oma aega surnuks lõid.
Mind ümbritses paks lumi. Ainult Rihvikul polnud lund. Tuul oli õue täiesti puhtaks pühkinud.
Viiendal päeval võtsin matkapambu selga ning püüdsin sellest kõigest põgeneda. Üks külamees otsustas mind saata. Tal oli väga pikk habe ning teda hüüti mereröövliks. Tutvustasin ennast talle.
Meie tee oli konarlik ning viis üle kivide ja rahnude. Tee oli tõeliselt raske. Lõpuks pöörasime tagasi. Külm ning videvik sundisid tagant. Vahepeal sain ainult riideid kuivaks väänatud ning kummikuid tühjendatud.
Õhtu läks järjest pimedemaks ning varsti ei näinud me enda ettegi.
Lagisevas vees otsustasime suitsud ette panna.
Kuuenda päeva hommikul, kui ärkasin, tundin veel väsimust. Kartsin vaid, et olen jälle ärganud teises maailmas. See saar ei tahtnud minust lahti laskma, hoidis mind tugevalt enda juures. Saar tegi kõik, et mind enda juures hoida. Nii oli torme, kui ka lund.
Üheksandal päeval laskis saar mul minna. Ma olin täiesti närvis. Vähklesin ja värisesin, kuni meenusid luiged.
Tundsin ennast tühisena. Madalamana kui muru. Mõistsin, et kõik, mille üle olin siiamaani õnnelik olnud, on tegelikult tühine.
esmaspäev, 30. märts 2009
Õigekirja kordamine
esmaspäev, 9. märts 2009
"Kinnas"
neljapäev, 5. märts 2009
Kordamine Kontrolltööks
1. Ema ja isa sõitsid maale.
- loe-, te- ja lu: Kotis olid spordiriided: tossud, särk ja püksid.
- loe-, te- ja lu -: Õunad, pirnid ja kirsid - need puuviljad kasvavad Eestis.
- loe-, te- ja lu. Minu lemmikud muusikud on: Maarja-Liis Ilus, Koit Toome ja Kadi Toom.
- koha- või ajamäärused hõlmavad üksteist: Elasime Eestis, Harjumaal Kurtna külas.
- teine täiend täpsustab esimest: Filmis mängisid pikad, sihvakad inimesed.
- loe-, te- ja lu. Kausis on õunu, pirne ja ploome.
1. Poiss haukas isukalt hamburgerit. 2. Linna planeeritakse uut haldushoonet. 3. Hüljest hirmutas polaaruurija. 4. Lõin jala ära ja sain nii haiget, et oiatasin. 5. Andid on eestlaste hõimukaaslased. 6. Ära häbene, küsi julgesti. 7. Haridus ei tee veel intelligentseks. 8. Hani haudus pojad välja. 9. Sõin hommikul heeringat ja herkuloputru. 10. Mul on absoluutselt ükskõik. 11. Mul oli temast hale. 12. Muistsed eestlased harrastasid alepõllundust.
5. Kopeeri laused oma ajaveebi ja kirjuta lünka -i, -j, -ij või -jj.
1. Selles rajoonis on hilja õhtul ohtlik liikuda, isegi patrullijaid on seal vähe. 2. Järgmised tunnid on keemia ja zooloogia. 3. Maiule on need püksid laiad. 4. Divisjon rivistati üles. 5. Teie kohustused peavad olema proportsioonis. 6. Matka ajal sattusime tugevasse rajju. 7. Saias oli liiga vähe rosinaid. 8. Ioone õpitakse füüsikatunnis. 9. Viija tahab viiulit õppida. 10. Ekspeditsioonile minejad jäid kohe saju kätte. 11. Komisjoni esimees sai preemiat. 12. Rüjuvaip on ära tolmunud.
neljapäev, 29. jaanuar 2009
Kaspari sõnasegadik
S U G L U H A H H U H M S F
Z M A G R J A A W M I B U C
D K A M J I R L R Q R J T I
E H A Y A U S Y X E S W A M
H Ü T T H L E Z M A I P I U
B X P A D K E U G K P B O N
E S R E I M D H J U U I K R
Y V U I G N Õ R C E D W B F
A D F T R O W V S F E V S Z
T P K E S G Z Z Z T R Y Z N
AARE EIT HAGU
HAI HARUHARVA HELAMA
HIRSIPUDER HULGUS HÜTT
OIATUS ÕNG
kolmapäev, 28. jaanuar 2009
Kõrvale:
3. tugevad tuulepuhangud
4. mitte üldse tihti
5. pikalt-laialt mõtlema
7. aru pidama
8. lõhutud küttepuu
9. värvus
11. sõlmest lahti päästma
13. vilets maja
Alla:
1. soojas kehavedelikku eritama
2. helisema
5. muistsel ajal pühaks peetud mets
6. ei aja okkaid talvel maha
10. valged söömisvahendid suus
12. koidueelne hämarus
esmaspäev, 26. jaanuar 2009
V I N E H A M H P L Ä W S G S
F I U Y O V M K A D A A E A T
D L G F I R H A A L L K J Q A
O I A Z A A E L T L L L V X R
A D B L T H L G A U A I T B U
H M A K A U V H S H R Q K N H
Q Ä A B M R S I I H T A E A W
U J D T A A E G U O S N R S S
X D K A S H I F L Q N U R A J
K W B I L I R A A A T G M M C
J W F K D N G K P A H Q K M C
K I R E G A H I M Y W B C A D
H E I E T A M A H X F X C H C
H E L A M A S C P V S G G T K
Z T K L D T J O V T I M F O H
AGU ARUTAMA HAGERIK
HALG HALLAS HALLIKAS
HAMMAS HARUHARVA HARUTAMA
HEIETAMA HELAMA HIGISTAMA
HIIS HOIATAMA HÄDAL
IGIHALJAS IILID ÄDAL
esmaspäev, 19. jaanuar 2009
"H"
esmaspäev, 12. jaanuar 2009
"Hinneteleht" Priidu Beier.
eesti keel: ei ole hea
kirjandus: ajab isegi tuntud inimesed sassi
vene keel: oskab sama hästi, kui teised lapsed
saksa keel: ei ole just kõige taibukam selles klassis
füüsika: kardab, et talle ei jää see pähe ning on selle pärast ka poppi teinud
keemia: oleks peaaegu õnnetus juhtunud
bioloogia: see aine on tema jaoks pähkel, mida ta pureda ei jaksa
muusikaõpetus: las laps laulab kodus rohkem
geograafia: kontinendid on ikka täitsa sassis
ajalugu: hea ning halb jääb arusaamatuks
Palun rääkige temaga kodus ning saage jagu nülal toodud probleemidest. Kui ärge muretsege, seltsimees Saaren, keskkool ei ole talle takistuseks. Kuidagi ta sealt ikka ennast läbi veab.
Käitumine: halb, silamtorkavad probleemid.
Head uut õppeaastat soovides
Klassijuhataja P. B.
pühapäev, 11. jaanuar 2009
Kujutatakse tõepäraseid sündmusi, tegelasi ja olukordi, esikohal on jutustamine mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega.Käsitlusviis rahulik ja üksikasjalik.
2. Millised on eepika suur- ja väikevormid?
Suurvormid: eepos, romaan;
Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot.
3. Mis on eepos? Kes on eepose tegelased? Nimeta tuntumad eeposed.
Eepos on pikk, jutustava sisuga, enamasti värsiides kirjutatu teos, mis on välja arenenud mütoloogiliste kangelaste auks loodud ülistuslauludest. Eepostes on enamasti tegelasteks kangelased ja jumalad.
Tuntumad eeposed:
- "Kalevipoeg",
- " Kalevala",
- "Gilgameš",
- "Ilias",
- "Odüsseia"
Romaan- ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis (värssromaanid on tänapäeval harluldlased). Iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine.
Novell- tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal sužeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsioonist ja lõppeb puändiga. Süžeed pingestab läbiv juhtmotiiv.
5. Võrdle omavahel novelli, romaani ja jutustust.
Jutustus on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum aga romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse süžee ei keskendu vaid ühele sündmusele, vaid kandub sageli pealiinist kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis.
6. Mille poolest erinevad arengu- ja juhtumusromaanid?
Arenguromaanid kujutavad tegelaste elu eri etappe. Neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti, püütakse jõuda põhjuslike seosteni. Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetud sündmuste kirjeldustest. Võrrendes arenguromaaniga, liigutakse seal justkui mööda pealispinda.
7. Mis on valm? Kes on valme kirjutanud?
Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või - jutt. Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid. Tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi , harvem jumalad või inimesed. Tavaliselt koosneb kahest osas: esimese osas esitatakse sündmus, ja teises osas õpetlik järeldus ehk moraal.
- Aisopos;
- Jean de la Fontaine;
- Phaedrus;
- Gotthold Lessing
Mõiste anekdoot tuleneb kreeka keelest, ning tähendab mitteavaldatud, ka avaldamisele mittekuuluvat. 18 sajandil hakati nii kutsuma lühikesi ajaviitelisi jutukesi, iseloomustamas isikut või olukorda mis ei pidanud olema ilmtingimata tõsi.
Koomilised kategooriad
Ema on vallitoas ja kreemitab ennast ühe ja teise kreemiga. Väike Juku pärima, et mis emme teeb.
"Teen ennast ilusaks", vastab ema.
Veidi aja pärast tuleb ema vannitoast välja ja Juku uurib teda huviga ning küsib siis asjalikult:
"Noh, ei tulnud välja, jah?"
Satiir- terav pilge
"Isa kuule! Mis on Riigikogu?"
"Tead Juss, see on niinimetatud reservaat, kus isegi lollused on seadusega kaitstud."
Pilge- pilkamine, pilkav ütlus
"Doktor, doktor, kõik ignoreerivad mind!"
"Järgmine!"
Iroonia- peen, varjatud pilge
"Doktor, mul on hambad kollaseks läinud!" "Hmm, sel juhul soovitaksin pruuni lipsu."
Huumor- heatahtlik nali
Näitusel on maal nimega "Lenin Poolas". Pildil on onn, millest paistavad kaks paari paljaid jalgu. Giid seletab: "See on on Razvilis, ja jalad kuuluvad Krupskajale ja Dzerzinskile."
"Aga kus siis Lenin on?"
"Lenin on Poolas".