kolmapäev, 17. detsember 2008

Omaloominguline valm

Karu kord mesilindu silmas,
esimest siin suures ilmas.
Karu meil on mee maias,
ringi hakkas sibama aias.
Tahtis kätte saada mesilindu,
mitte kümmet valusat pindu.
mesilind targem on, kui karu,
hakkas nõelama, oi mis valu.
Koju jooksis nuttes mõmmi,
varsti mõtles: "ah, mis ma tönnin".

Valm

Kord märkas Pärdik, käes tal vanadusepäevad,
et tema silmad nõrgalt näevad.
Kui eks ka selles hädas abi leida või,
ta oli kuulnud; ja kes teab kust
tõipeotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,
küll klaase koputab ja aistest kakub,
kord jälle nuusutab, siis lakub,
pealaele upitab, seab käpalabale –
kuid abi neist ei saa.
"Ptüi, räps!" ta kirub: "Loll vaid olin ma,
et jäingi inimeste loba uskuma;
ei nende narrimistel ole mingit äärt,
ja kasu Prillidest ei jõhviväärtki!"
Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihas
ja pühas vihas
kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,
et ümberringi lendavad vaid killud.

*

Ei nõnda talita vaid ahvisugu,
ka inimestega on tihti sama lugu,
et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.
Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:
siis, teadagi, ei aita ainult sõimust,
vaid vaata aga,
kuis püha lihtsameelsus vihast keebja
kallist asjast – sodi taga.

Küsimused:
1. Pärdiku nägemine halvenes ja ta proovis Prille kasutama hakata. Ta ei tulnud sellega toime, hakkas Prille kohe kiruma ja viskas need vastu maad puruks. Tänu põikpäisele võhiklusele võib kõik hea ja kallis halvaks muutuda.
2. Pärdik ja Prillid olid tekstis nö. tegelased, kelle ümber kogu sündmus käib.
3. Pärdik kehastas rumalat ja põikpäist inimest.
4. Mäletan, et kunagi kinkis mu sõbra vanaisa talle ühe konstruktsiooni, mida ei olnud tegelikult üldse raske kokku panna. Tema oli aga nii elevil, et kui ei saanud esimese korragagi asja kokku pandud, ütles ta, et vihkab seda asja elulõpuni ja see oli niikuinii mõtetu kink.
5. Rebane-kaval, hunt-kuri, karu-tuim, tiiger-salatsev, eesel-rumal, lammas-rumal, jänes-arg

esmaspäev, 8. detsember 2008

Romaan

Sündmustik- keerukas
Tegelaskond- arvukas
Süzee- armunud, kelle teed ootamatult lahku viivad, elavad läbi hulga seiklusi, kuni lõpuks taas kokku saavad.
Miljöö- 19. saj, 20. saj
Autorid- Karl Ristikivi, Aleksandre Dumas

Jutustus

Sündmustik- kandub sageli pealiinilt kõrvale, ei ole pingestatud nagu novellis
Tegelaskond- kujutatakse arengus
Süzee-

neljapäev, 4. detsember 2008

Jutustus

Jutustus
Mitte kunagi enam

Juba väiksest peale tahtsin ma minna skyjumpi. See on selline atraktsioon, kus sind pannakse nööridega kinni ja sa hüppad batuudil nii kõrgele, kui saad. Olin alati seda proovida tahtnud, kuid kuna see on üsna kallis, siis on see alati ära jäänud.
Kaks aastat tagasi, kui me käisime Liisa GoLive'l, siis otsustasime selle me ära proovida. "Lähme!", ütles Liisa. Mina jäin muidugi nõusse, sest see on minu alatine unistus olnud. Nii me siis tegimegi. Me läksime kohale ja ootasime järjekorras. Järjekord oli päris pikk, sest üks inimene sai hüpata 10 minutit,
Kui oli käes meie kord, siis me olime juba väga elevil. "Liisa, ma kardan.", ütlesin mina, aga Liisa oli rahulik ja ei pabistanud väga. Meid kinnitati nööride külge ning me olimegi valmis hüppama.
Liisa alustas esimesena, mina olin järgmine. Ma tõukasin ennast batuudilt lahti ja juba ma lendasingi. Olles õhus, mõistsin ma, kui väga ma ikkagi kõrgust kardan ning hakkasin hirmust karjuma. Kuna hoog oli suur ja batuudilt teadupärast põrkab tagasi, siis ma pidin veel mitu korda üles lendama, ennem, kui ma sain maha tulla.
Kui mu jalad taas maad puudutasid, siis ma tundsin suurt kergendust ning otsustasin, et enam ei lähe ma sellele mitte kunagi. Kui Liisa lõpetas ning batuudilt maha ronis, siis ta ütles: "Issand, kui lahe oli! Lähme veel!". Mina vaatasin talle kurja näoga otsa ning pobisesin vaikselt: "Mitte kunagi enam."

esmaspäev, 1. detsember 2008

Hulgamääruse jutuke

Eile käisime emaga matkamas. Matkasime väga kaua ja kõndisime maha 20 kilomeetrit. Kui olime juba poolel teel, siis hakkas pimedamaks minema. Varsti ei näinud me enam tuhkagi. Ema kõndis minu ees ning hoidis mul käest kinni. Väljas oli täiesti pime ning minul oli hirm.
Varsti jõudsime jõeni, mis oli tervenisti vett täis. Ema proovis jõest üle saada, kuid see ei õnnestunud tal. Hakkaisme kõndima mööda jõe kallast. Kõndisime õige pikka aega, ennem, kui jõgi muutus läbipääsetavaks.
Jõudnud üle jõe, võtsime välja kompassi ning avastasime, et olime pisut teelt kõrvale kaldunud. Kui me olime tagasi õigel teel, siis tuli emal meelde, et tal on tagataskus veidi küpsiseid ning me istusime maha neid sööma.
Kui kõhud täis, liikusime edasi, hakkas juba valgemaks minema. Ema arvas, et oleme päris kaua juba kõndinud, varsti peaksime koju tagasi jõudma. Kõndisime veel tunnikese, kui tundsime, et kõht hakkas tühjaks minema. Toit oli meil otsakorral, kuid me leidsime põõsa alt metsmaasikaid ning sõime neid isegi ülearu palju.
Kui kõhud taas täis, ning juba tagasi teele asutud, nägime me eemal kodu. Me mõlemasdolime väga õnnelikud ning jooksime nii kiiresti, kui jalad võtsid, kodu poole.

teisipäev, 25. november 2008

reede, 21. november 2008

Romaan













Romaan on ulatuslik, proosavormis jutustava mitmeplaanilise sisuga jutt. Esineb probleemi rohkus, mida mõjutavad ka arvukas tegelaskond ja keerukas sündmustik. Iseloomulik ka pika ajavahemiku kujutamine.

1.Millal muutus romaan kõige populaarsemaks žanriks?
Kujunes kõige populaarsemaks žanriks 19. ja 20. sajandil.
2. Kuidas erinevad omavahel arengu- ja juhtumusromaanid?
Arenguromaanis kirjeldatakse inimese elu erinevaid etappe. Juhtumisromaanis koosnevad aga liidetud sündmuste kirjeldustest.
3. Kuidas nimetatakse mitmeköitelisi romaanisarju?
Di-,tri-, tetra-, pentaloogia jne.
4. Missuguseid romaani liike oled lugenud?
Seiklusromaane, ajaloolisi romaane, kriminaalromaane.

Charles Dickens
-(7. veebruar 1812 Inglismaa Portsmouth – 9. juuni 1870) oli inglise suurimaid romaanikirjanikke, sotsiaalse romaani rajaja.
"Oliver Twist", "Nicholas Nickleby elu ja seiklused", "Kõle maja"

Ernst Hemingway
-(21. juuli 1899 Oak Park Illinois – 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. Lisaks tema kuulsatele raamatutele on kuulus ka tema eluviis ja seigad eluloost.
"Kellele lüüakse hingekella", "Eedeni aed", "Kellel on ja kellel pole"

Karl Ristikivi
-(16. oktoober 1912 Läänemaa Varbla kihelkond – 19. juuli 1977 Stockholm)
"Sinine liblikas", "Rohtaed", "Semud"

Eduard Vilde
-(4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald – 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.
"Pisuhänd", "Mahtra sõda", "Tabamata ime"
Piltidel: 1. Eduard Vilde 2. Charles Dickens 3. Karl Ristikivi 4. Ernest Hemingway

esmaspäev, 17. november 2008

Lauseliikmed

1. Suurte kõrvadega mees hakkas laulma üht kulunud viit, kõvasti ja mööda.
2. Väike pirtsakas naabritüdruk kukkus riidekapi taga punaseid ussitanud õunu nosima.
3. Väga väsinud näoga õpetaja pani on Juhani juurde jooksu.
4. Pikajuukseline müüjanna õppis varahommikul prantsusekeelset teksti lugema.
5. Hallitriibuline kassipoeg laskis surmani hirmunult jalga.
6. Tigeda näoga priske ülemus pistis ulmelise kiirusega puruksrebitud paberitükke pintslisse.
7. Katkiste pükstega ulakas poiss tõmbas viimasest tunnist uttu.
8. Pikkade kõrvadega hallikas jänes laskis kähku rebase eest varvast.
9. Ülbe lammas lõi koos näljase hundiga laulu.
10. Silmi pilgutav esineja käskis järjekordselt uue võtte teha.

Imeloom

Ühel hommikul, kui inimesed tasapisi ärakama hakkasid, läksime meie viiekesti käsikäes aasale jalutama. Kui me olime tunnikese juba niimoodi ligistikku kõndinud, nägime me vilksamisi ühte veidrat olendit. Me liikusime järgemööda ning märkamatult talle lähemale. Loomake aga liikus meist umbusklikult kaugemale. Mõtlesin omaette, et ei tea küll, miks ta meid kardab. Pisike loom oli tõesti väga hirmul ning suutis hädavaevu meie eest põgeneda. Järsku tegi Minni mingit jubedat häält. Vaatasime talle altkulmu otsa, sest just sellised hääled võibad loomakest hirmutada. Liikusime pisikesele aegamisi lähemale. Ma ei tea, kas meile ainult tundus või loomakese hirm tõesti kadus, sest ka tema liikus meile vaikselt lähemale. Varsti oli ta meil päris nina ees ning me saime teda ka katsuda. Kui me olime juba pisikese loomakesega tutvunud, tuli välja, et ta oskab ka inimeste keeles rääkida. Me jäime avasui seda imelooma vaatama. Loomake rääkis, kust ta on tulnud ja mis loom ta selline on. Ta oli täiesti tavaline siil, ainult et ta oskas rääkida. Me liikusime koos siiliga sügavamale metsa. Metsas oli väga pime ja näha oli väga raske. Kobamisi sai edasi liikuda, kuid see oli keeruline ja nõudis palju aega. Varsti jõudsime lagendikule, kuhu inimesed olid oma matkamisest järele jäänud prahi ripakile jätnud. Leppisime siiliga suusõnal kokku, et meie koristame prahi ära, kui tema näitab meile tee koju tagasi. Siil jäi nõusse ning õhtuks olime me tagasi kodus.

reede, 14. november 2008

Maailma kõige kuulsamad eeposed


  1. "Gilgameš" sumeri 27. saj. eKr.
  2. "Ilias" Vana-Kreeka e.m.a.
  3. "Odüsseia" Vana-Kreeka e.m.a.
  4. "Beowulf" anglosaksi 8. saj.
  5. "Rolandi laul" prantsuse 12. saj.
  6. "Lugu Igori sõjaretkest" Vana-Vene 12. saj.
  7. "Laul minu Cidist" hispaania 12. saj.
  8. "Nibelungide laul" saksa 13. saj.
  9. "Kalevipeog" eesti 19. saj.
  10. "Kalevala" soome 19. saj.
pilt: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?12663
"Lugu Igori sõjaretkest"

esmaspäev, 10. november 2008


Tegime määruste märksõnaskeemi. Siin on siis minu skeem. Keskel on pisike viga. Seal peaks olema kirjas Määrused, mitte Määrsõnad.

kolmapäev, 5. november 2008


Eesti esimene ajakiri oli " Pernu Postimees" .
See ilmus aastal 1857-1885.
Esimene salm sellest ajakirjast tänapäeva gooti tähtedest tõlgituna kõlaks nii:

"Tere armas Eesti rahvas!
Mina, Perno Postimees,
Kuulutan vahvalt,
kõigest, mis sünnib ilmas,
Annan teada sulle heas,
Et ka sinu rahvas teaks,
Kuida kõik maailma maad
Elavad ja tegutsevad!

Avalikud kuulutused,
Riigi käsud, seadused,
Sündinud asjad, mälesutsed
Ja kõik teised teadused,
Sündigu siin, ehk teises riigis,
Saad siin leida nende liigis,
Mis see kiri teada annab,
Iga mehe kätte kannab.

Kirkutest, laste koolist,
Põllutöölt ja harimiselt,
Mitmelt asjalt, igalt poolt,
Elajate kasvatusest:
Nende tervist, arstirohtu,
Häda ajal abiohtu,
Lugedas sa leiad siit
Aga mitte ebaviit.

Andku nüüd siis jumal sul,
Head meelt ja mõistust ka,
Jõudu, rõõmu, toidust küll,
Vaga elu elada.
Jumal saatku armust ta,
(Seda pean soovima),
Et, kui kui korra sõbraks saame,
Hästi kauaks sõbraks jääme.