"H"

Teisipäeva hommikul, kui ma ärkasin oma hurtsikus, kuulsin ma hobuse hirnumist. Ma astusin oma hubasest hurtsikust välja. Väljas oli veel hämar. Ma astusin hingeldades läbi hõreda põõsa ning järsku jooksis minust mööda üks suur hani, keda ajas taga herilane. Ma olin väga ehmunud, sest sellist vaatepilti polnud ma varem küll näinud. Mõtlesin, et see on lihtsalt uni ning astusin edasi hernepeenra juurde. Herned olid head. Peagi oli mul kõht täis ning ma istusin suure lehtedest hunniku kõrvale maha. Kui ma seal juba natuke aega olin istunud, tuli mul mõte hernestega hangeldama hakata. Nii ma siis tegingi. Minu juurde tuli esimene klient, kelleks oli hajameelne vares. Ma müüdin talle viis hernest. Järgmiseks kliendiks oli karu, kes tahtis ostmise asemel vahetuskaupa teha. Ta pakkus mulle hangunud tarretist, kuid ma ei võtnud pakkumist vastu. Järgmiseks tuli suur kull. Kui ta oli oma ostu teinud, hakkas ta minema lendama. Minu õnnetuseks haakus mu kapuuts tema küünte külge ning ta tõmbas mu endaga taeva poole. Ma oli nii hirmul, kuid kull lubas mulle, et paanikaks ei ole põhjust. Kui me olime taas maa peale jõudnud, oli väljas juba päris pime. Me tegime kulliga lõkku üles ning vaatasime vaikuses hõõguvaid puid. Kull hakkas pajatama lugusid oma harrastustest ning ka oma seiklustest. Ta ütles, et ta harrastab laulmist. Mulle meeldis väga kulliga juttu puhuda ning mustikaid süüa.